Inimtegevus, peamiselt kasvuhoonegaaside heitkoguste kaudu, on üheselt põhjustanud globaalset soojenemist – 2011-2020 aastail tõusis globaalne pinnatemperatuur 1,1 °C võrra võrreldes 1850-1900 aastate tasemega.

Globaalsed kasvuhoonegaaside heitkogused on jätkuvalt suurenenud. See asjaolu tuleneb jätkusuutmatust energia kasutamisest, maa kasutamisest ja maa kasutuse muutmisest, eluviisidest ning tarbimis- ja tootmismustritest eri piirkondades. Atmosfääris, ookeanides, krüosfääris ja biosfääris on toimunud ulatuslikud ja kiired muutused.

Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused mõjutavad juba praegu paljusid äärmuslikke ilmastiku- ja kliimanähtusi igas maailma piirkonnas, põhjustades ulatuslikke kahjulikke mõjusid loodusele ja inimestele.

Planetaarsed piirangud on kriitilised piirid, mida ületades suureneb oht, et Maa ökosüsteemid ja elukeskkond võivad muutuda drastiliselt ja pöördumatult. Need piirangud on nagu ohutuspiirid, mis aitavad hoida planeedi elukeskkonda stabiilsena.

Kui ületame need piirid, suureneb suuremahuliste ja pöördumatute keskkonnamuutuste risk. Näiteks võib kliimamuutus põhjustada: äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis kahjustavad põllumajandust, infrastruktuuri ja inimeste tervist.

Kuigi drastilised muutused ei pruugi toimuda üleöö, tähistavad need piirid kriitilist läve, kus riskid inimestele ja ökosüsteemidele suurenevad.

Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli auhinna laureaat Svante Arrhenius. Ta tõestas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri soojenemisel, toimides nagu kasvuhoone klaas – see aitab püüda atmosfääri soojuskiirgust ja peegeldades selle tagasi maapinnale, põhjustades temperatuuri tõusu.

Kasvuhooneefekt on suurele osale elusorganismidele eluks hädavajalik nähtus, sest ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32°C külmem praegusest. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu.

Stratosfääri oluline koostisosa osoon ehk trihapnik (O3) on kaitseekraaniks kiirguskahjustuste eest ja neelab päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust. 90% osoonist paikneb stratosfääris.

Troposfääris olevat osooni loetakse osaks kasvuhoone gaasidest. Troposfääri osoon tekib keemiliste reaktsioonide tagajärjel lämmastikoksiidide (põlemisel tekkivad lämmastiku oksiidid) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) vahel päikesevalguse koosmõjul. Troposfääris tekkiv osoon on tervist kahjustava mõjuga.

Euroopa Komisjon võttis vastu ettepanekute paketi, millega muuta ELi kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitikat selliselt, et 2030. aastaks oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55%. Euroopa muutmine maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on ELi kliimamääruse kohaselt siduv kohustus.

2021. aasta juulis esitati ettepanekud, et muuta kõik ELi majandussektorid selle ülesande täitmiseks sobivaks, alustades heitkoguste vähendamisest käesoleva kümnendi lõpuks vähemalt 55% võrra.  Paketiga „Eesmärk 55“ ehk Fit for 55, mis on nüüd täielikult vastu võetud, suunatakse ELi saavutama 2030. aastaks oma kliimaeesmärke õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil.

CSRD direktiiv, mis reguleerib kestlikkusaruandlust, on osa roheleppest.

Eestis määratakse kliimakindla majanduse seadusega ajakava, millises tempos liigume, andes aega nii kliimakindla majanduse seaduse ja sellega kaasnevate tegevustega kohanemiseks kui ka Euroopa Liidust tuleneva aruandlusega harjumiseks.

0,2% Euroopa Liidu ettevõtetest saavad kestlikkusaruande kohuslasteks, kuid nemad moodustavad poole Euroopa Liidu äritegevuse käibest.

Ülejäänutele hakkab kohalduma vabatahtlik avalikustamise raamistik, et vajadusel suurklientidele ja finantsasutustele võrreldaval kujul andmeid esitada. Kuid olulisem on, et keskkonnamõjude sisuliseks vähendamiseks tuleb pingutada kõikidel, olenemata suurusest, kohustusest või vabatahtlikkusest.