Otsene õhust CO₂ püüdmine (Direct Air Capture)
Ettevõte: Phlair (München, Saksamaa)
Elektriliselt töötav Hydrolyzer-DAC seob CO₂ odavamalt ja skaleerub modulaarsete konteineridena taastuvenergial töötavatesse võrkudesse.
Nii nagu iga ettevõtluses tehtav investeering, peab ka kestlikku innovatsiooni suunatud investeering olema kasumlik.
Joonise allikas: Jätkusuutlikuse ROI (ümarlaudade seria). The conference Board, juuni 2024
Küll aga ei ole kestlikkusega seotud investeeringud alati kohe ja numbriliselt mõõdetavad.
Joonise allikas: The sustainability Dividend: A primer on sustainability ROI. The Conference Board, detsember 2024
Sustainability Magazine avaldas nimekirja kümnest innovatsioonist, millel on suurim potentsiaal muuta maailma jätkusuutlikumaks.
Siin on ülevaade valdkondadest, ettevõtetest ja nende loodud lahendustest:
Ettevõte: Phlair (München, Saksamaa)
Elektriliselt töötav Hydrolyzer-DAC seob CO₂ odavamalt ja skaleerub modulaarsete konteineridena taastuvenergial töötavatesse võrkudesse.
Ettevõte: Desolenator (London, UK)
Ainus täielikult päikesetoitel veepuhastusüsteem, mis ei vaja kemikaale; pakub taskukohast joogivett kliima- ja kriisipiirkondades.
Ettevõte: Spinnova (Jyväskylä, Soome)
99 % vähem vett kui puuvill, kemikaalivaba tootmine; kiud on biolagunevad ning ringlusse võetavad.
Ettevõte: United Airlines (Chicago, USA)
Panustab tööstuse jalajälje vähendamisse.
Ettevõte: CH4 Global (Adelaide, Austraalia)
Vetikast toidulisand vähendab veiste poolt toodetavat metaani kuni 90 %.
Ettevõte: RIKEN & Tokyo Ülikool (Tokyo, Jaapan)
Joogipudeli plastikuga võrreldav tugevus, kuid laguneb soolases vees tundidega ja mullas 10 päevaga; 91 % koostisosadest on ringlusse võetavad.
Ettevõte: Plenty (S-San Francisco, USA)
95 % vähem vett ja 350× suurem saagikus aakri kohta; värske toodang linnade südamikus.
Ettevõte: Notpla (London, UK)
Pakend laguneb mikroplasti jätmata; kasutusel Just Eat-i ja Decathloni tarneahelas.
Ettevõte: Siemens Energy (München, Saksamaa)
Kriitiline rohemolekulide tarneahelas.
Ettevõte: IBM (Armonk, USA)
NASA 40-aastastel andmetel treenitud mudel prognoosib äärmuslikke ilmastikuolusid ja lokaliseerib kliimastsenaariumid.
Inimtegevus, peamiselt kasvuhoonegaaside heitkoguste kaudu, on üheselt põhjustanud globaalset soojenemist – 2011-2020 aastail tõusis globaalne pinnatemperatuur 1,1 °C võrra võrreldes 1850-1900 aastate tasemega.
Joonise allikas: Maailma majandusfoorum (World Economic Forum)
Joonise allikas: Climate Change 2023: Synthesis Report
Kui ületame need piirid, suureneb suuremahuliste ja pöördumatute keskkonnamuutuste risk. Näiteks võib kliimamuutus põhjustada äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis kahjustavad põllumajandust, infrastruktuuri ja inimeste tervist.
Kuigi drastilised muutused ei pruugi toimuda üleöö, tähistavad need piirid kriitilist läve, kus riskid inimestele ja ökosüsteemidele suurenevad.
Joonise allikas: Stockholm Resilience Centre: Planetary boundaries
Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli auhinna laureaat Svante Arrhenius. Ta tõestas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri soojenemisel, toimides nagu kasvuhoone klaas – see aitab püüda atmosfääri soojuskiirgust ja peegeldades selle tagasi maapinnale, põhjustades temperatuuri tõusu.
Kasvuhooneefekt on suurele osale elusorganismidele eluks hädavajalik nähtus, sest ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32°C külmem praegusest. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu.
Mis on kasvuhoonegaasid ehk KHG?
Kasvuhoonegaasid on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris.
Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Selle tulemusena suunatakse osa atmosfääri jõudnud soojusenergiast tagasi maapinnale.
Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid on:
Freoonid lõhuvad osoonikihti. Püsivad maa atmosfääris 100+ aastat.
Stratosfääri oluline koostisosa osoon ehk trihapnik (O₃) on kaitseekraaniks kiirguskahjustuste eest ja neelab päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust. 90% osoonist paikneb stratosfääris.
Troposfääris olevat osooni loetakse osaks kasvuhoonegaasidest. Troposfääri osoon tekib keemiliste reaktsioonide tagajärjel lämmastikoksiidide (põlemisel tekkivad lämmastiku oksiidid) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) vahel päikesevalguse koosmõjul. Troposfääris tekkiv osoon on tervist kahjustava mõjuga.
Joonise allikas
Materjali allikad:
Vaata lisaks:
Vaata lisaks:
Joonise allikas: World Economic Forum
Ülejäänutele hakkab kohalduma vabatahtlik avalikustamise raamistik, et vajadusel suurklientidele ja finantsasutustele võrreldaval kujul andmeid esitada. Kuid olulisem on, et keskkonnamõjude sisuliseks vähendamiseks tuleb pingutada kõikidel, olenemata suurusest, kohustusest või vabatahtlikkusest.