Millal, kellele ja millised standardid ja kohustused kohalduvad?

NB! Euroopa Liidu komisjon tegi 26.02.2025 ettepanekud CSRD, Taksonoomia ja CSDDD muudatusteks. Sisuliselt muudavad need ettepanekud kinnitamise korral kogu kestlikkusaruandluse senist korda. 

Suurima mõjuga ettepanekud: 

🔔 Vähendada aruandekohuslasi EL’is 80% võrra, muutes ülimuslikuks kriteeriumiks 1000 töötajat (ja siis teise kriteeriumina peab ikka olema täidetud üks kahest – 50 mln käive või 25 mln bilansimaht).
🔔 250-1000 töötajaga ettevõtmiste jaoks tuleb esimesel võimalusel EFRAGi poolt UUS standard, mis tugineb tänasele vabatahtlikule VSME standardile. Et suured, kes pole enam kohuslased, saaksid siiski võrreldaval kujul olulisi mõjualasid kaardistada, andmeid koguda ja mõjusid vähendada. Lisaks tekib uue loodava suurettevõtete vabatahtliku raamistiku abil võimekus andmeid võrreldaval kujul esitada pangale, riigihankesse või ettevõttele, kes on kohuslane.
🔔 Lükata kohustuslik aruandlus teise laine ettevõtete (2026. esimese raporti esitajad) jaoks edasi. Kui aga käesolevad uuendused ELis vastu võetakse, jääb enamik tänastest teise laine kohuslastest ka sellest skoobist välja ja ettevõtted muutuvad vabatahtlikeks andmete kogujateks ja mõjualade juhtijateks.
🔔 Väärtusahela ulatus, selle ülesed mõõdikud ja kogutav info reguleerida selgemaks ja ettevõttele kohalduva standardiga vastavaks. Väärtusahelaga seonduv defineeritakse uues loodavas raamistikus, mis tugineb tänasele vabatahtlikule VSME standardile.
🔔 Sektori-spetsiifilistest ehk teemapõhistest sektoriülestest standarditest tehakse ettepanek loobuda täielikult.

Eelmine kord menetleti CSRD direktiivi EL’is kuues etapis kuuldavasti 25 kuud. Lisaks läks igal liikmesriigil mitmeid kuid aega, et CSRD üle võtta. Praegu on eesmärgiks võetud, et uuendused menetletakse nii, et iga liikmesriigi raamatupidamisseadused on detsembriks 2025 uuendatud. Ehk et 2025. kohta aruandvatel alla 1000 töötajaga ettevõtjatel tänase kehtiva korra järgi on nüüd uued regulatiivsed riskid:

➡️ Liikuda kõikide sisutegevustega edasi ja valmistuda igaks juhuks ka selleks, et menetlus venib ning tuleb 2026. aastal siiski teha esimene auditeeritav raport.
➡️ Pausile panna kõik kohustusliku aruandlusega seotud tegevused ja loota, et EL ja liikmesriigid menetlevad uued ettepanekud veel selle aasta jooksul ära.
➡️ Pausile panna kõik kohustusliku aruandlusega seotud tegevused ja loota, et kõik ettepanekud lähevad sellisel kujul läbi. Kui tehtud ettepanekud sellisel kujul läbi ei lähe ja aruanne tuleb siiski esitada rohkematel ettevõtjatel kui vaid 20% allesjäänutel (1000 töötajaga ettevõtted), läheb jällegi ettevõtjal kiireks.

Mina isiklikult soovitan sisuliste tegevustega (mõõdetav kasumlik mõjualade juhtimine) jätkata ja aruandlusega seonduv aktiivse jälgimise alla võtta. Sisuline eesmärk paljudes ettevõtmistes püsib, olenemata ELi direktiividest.

Loe täpsemalt siit. 

————-

Euroopa Liidu uus regulatiivne raamistik nõuab ettevõtetelt põhjalikku keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste (ESG) mõjude ja strateegiate avalikustamist. Allolevas tabelis on ülevaade sellest, millal ja kellele aruandluskohustus rakendub ning milliseid standardeid ja nõudeid tuleb järgida (25.02.2025 seisuga).

Börsil noteeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete standardid ehk LSME standardid on kohustuslikud reguleeritud väärtpaberiturul kauplevatele ettevõtetele. Näiteks Eestis olev alternatiivturg First North on mitmepoolne kauplemissüsteem, millele see standard kohustuslik ei ole (allikas: Rahandusministeerium ja Nasdaq).

Lisaks saavad LSME standardid olema kohustuslikud:

• väikestele mittekeerukatele krediidiasutustele (small non-complex institutions, SNCI);
• kindlustusandjatele, edasikindlustajatele ja kaptiivkindlustusandjatele.

EFRAG on välja töötanud vabatahtlikud jätkusuutlikkuse standardid noteerimata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ehk et kõik väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d), kes ei ole aruandekohuslased, võivad vabatahtlikult andmeid koguda, korrastada ja päringute korral sidusrühmadele edastada VSME standardi struktuurist lähtuvalt.

Andmete kogumine ja aruandlus on küll vabatahtlik, kuid sellisel kujul võrreldavate andmete edastamise võimekus peaks VKE-del olema tekkinud kõige varem 2026. aastal, mil suuremad kliendid ja finantsasutused võivad hakata andmeid küsima 2025. aasta kohta, kuna neile kohaldub sellest hetkest kohustuslik raporteerimise standard.

Suurklientidel on õigus küsida VKE-lt nii ettevõtte jalajälje kohta kui ka elurikkuse ja ökosüsteemide standardis sisalduva teabe kohta. Väärtusahela kohta hõlmavad andmepunkte üksnes kliimamuutuste standardi ESRS E1 avalikustamisnõuete E1-6 (1., 2. ja 3. mõjuala ehk skoobi koguheide ning KHG koguheide) ja E1-7 (KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid) ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide standardi ESRS E4 avalikustamisnõude E4-5 (E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad) mõõdikud. Allikad: Küsimused kestlikkusaruande koostamise ja audiitorkontrolli kohta, vastavad punktid leiab standarditest.

Kui ettevõttel on kestlikkusaruandluse koostamise kohustus, kuid ta on tütarettevõte ja emaettevõte koostab konsolideeritud kestlikkusaruannet, ei pea tütarettevõte koostama eraldi aruannet. Küll aga peab ta oma aruandes avalikustama, kus grupi konsolideeritud aruanne on kättesaadav. 

Konsolideerimise erand ei laiene suurettevõttele, kes on avaliku huvi üksus või börsiettevõte.

• ESRS 1 peatükk 7.6 “Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtete erandid”: Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi (ESRS 1 lõige 102).

Finantsturu osalistele kohalduv SFDR määrus reguleerib jätkusuutlikkusteguritega arvestamist investeerimisotsuste tegemise ja nõustamise protsessis.