Milleks meile ESG raport ehk kestlikkusaruandlus?

Kestlikkusaruandlus on meetod, mis võimaldab keskkonna (Environment), sotsiaalsete (Social) ja juhtimisega (Governance) ehk ESG teemadega seotud mõjude avalikustamist ning seeläbi andmete võrreldavaks tegemist.

NB! Euroopa Liidu komisjon tegi 26.02.2025 ettepanekud CSRD, Taksonoomia ja CSDDD muudatusteks. Sisuliselt muudavad need ettepanekud kinnitamise korral kogu kestlikkusaruandluse senist korda. Omnibus I nime all olevad muudatusettepanekud leitavad siit. Minupoolne kokkuvõte siin. 

Ühiselt otsime parimaid praktikaid, tehnoloogiaid ja meetodeid, et vähendada meie tegevuse mõju loodusele. Kui suurettevõtted jagavad oma põhimõtteid, strateegiaid, tegevusi, mõõdikuid ja eesmärke keskkonnamõjude vähendamisel, saavad teised neilt õppida ja parimaid praktikaid laiemalt kasutusele võtta.

Aruandluse kohustus tuleneb CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) direktiivist ja avalikustamise nõuded ning raamistik selle jaoks loodud ESRS (European Sustainability Reporting Standards) standarditest.

Vaata lisaks:

Teemapõhised ESRS-id hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ning vajadusel ka alateemade alateemasid, mida nimetatakse „kestlikkusaspektideks“. Standardid koosnevad andmepunktidest, mille kohaselt tuleb oluliste teemade osas aru anda. Exceli kujul olev andmepunktide loetelu tuleneb otseselt ingliskeelsetes ESRS standardites kirjeldatust, kuid on esitatud tabeli vormis, et avalikustamiseks mõeldud andmepunktidest oleks parem ülevaade. Andmepunkte tabeli kujul veel eesti keeles pole, kuid kõik need samad andmepunktid on kirjeldatud ka eestikeelsetes ESRS standardites.

Oluliste keskkonna, sotsiaalsete ja juhtimise teemadega seotud info avalikustamiseks on koostatud standardite kogum, mis reguleerib millist infot ja kuidas aruandes kajastada. On olemas kaks valdkonnaülest standardit:

1. ESRS 1: Peamised nõuded
2. ESRS 2: Avalikustamise üldised reeglid

ESRS 1 ja 2 kohalduvad kõikidele teemapõhistele standarditele. Lisaks on 10 teemapõhist standardit, mis täpsustavad keskkonna, sotsiaalsete ja juhtimisteemadega seotud info avalikustamist. 

Ettevõtted peavad olulisuse hindamise käigus määrama, millised standardid on nende jaoks olulised. Ettevõtte jaoks mitte-olulised teemad ja nendega seotud standardid võib raportist lühidalt selgitades välja jätta.

Kui ettevõtja leiab, et kliimamuutused ei ole tema jaoks olulised ja otsustab mitte järgida standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõudeid, peab ta:

1. Avalikustama üksikasjaliku selgituse oma topeltolulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“);
2. Lisama tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised.

Kestlikkusaruandes ei avalikustata ärisaladusi või muud ettevõtja jaoks konfidentsiaalset infot.