Kahese olulisuse hindamine on metoodika, mille abil määratakse kindlaks, millised keskkonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisega seotud kestlikkusaspektid on ettevõtte jaoks olulised. Selle hindamise tulemused määravad, millist teavet tuleb avalikustada vastavalt ESRS (European Sustainability Reporting Standards) standarditele.
Kasutatakse ka väljendeid “olulisuse hindamine”, “kahese olulisuse analüüs”, “kahese olulisuse põhimõte”.
ESRS standardite kogum on loodud oluliste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektidega seotud teabe avalikustamise reguleerimiseks, määrates kindlaks, millist teavet ja kuidas aruannetes esitada. Kokku on 2 valdkonnaülest ehk teemadeülest standardit ja 10 teemapõhist standardit.
Loe ESRS standardite kohta põhjalikumalt siit:
Milliste standardite ja kestlikkusaspektide kohta ettevõte aru annab, selgitatakse kahese olulisuse hindamise käigus.
ESRS ei sätesta kindlat protsessi olulisuse hindamiseks ega pane konkreetseid kohustusi poolte kaasamisele, kuid annab selged suunised hindamise tõhusaks läbiviimiseks. ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajadusel alateemade alateemasid ehk koos nimetatult „kestlikkusaspektid“.
Kasutatakse väljendeid “aspekt”, “kestlikkusaspekt” ja “kestlikkusküsimus”.
Aruandes tuleb kajastada ettevõtte jaoks kohalduvad oluliste aspektidega seotud andmepunktid. Exceli kujul olev andmepunktide loetelu tuleneb otseselt inglisekeelsetes ESRS standardites kirjeldatust, kuid on esitatud tabeli vormis, et avalikustamiseks mõeldud andmepunktidest oleks parem ülevaade. Andmepunkte tabeli kujul veel eesti keeles pole, kuid kõik need samad andmepunktid on kirjeldatud ka eestikeelsetes ESRS standardites.
Vabatahtlik VSME raamistikust lähtuvalt võib topeltolulisuse hindamisel kasutada suurettevõtetele ettenähtud suuniseid, kuid seda võib teha oluliselt väiksemas mahus ja detailsusastmes (näiteks ei ole vaja kaasata sidusrühmi). Kestlikkusaspektid, mida hinnata, on nii suurettevõtetel kui ka VKE’del samad.
Ettevõtte jaoks olulised kestlikkusaspektid valitakse välja kahese olulisuse hindamise meetodil, mis koosneb kahest peamisest etapist:
- aspektid, mille osas meie tegevusel on mõju ehk mõjuga olulisus (esimene hindamise etapp mõju olulisus)
- aspektid, millel on meie tegevusele (potentsiaalne) finantsmõju ehk majanduslik olulisus (teine hindamise etapp majanduslik olulisus).
Iga kestlikkusaspekti puhul hinnatakse, kas ta on konkreetse ettevõtte kontekstis oluline. See tähendab, et mõni aspekt võib olla olulisem mõju poolest ja mõni teine võib olla olulisem majandusliku mõju poolest. Ideaalis leitakse aspektid, mis vastavad mõlemale kriteeriumile, kuid oluline on arvestada mõlema aspektiga eraldi, et saada täielik ülevaade. Järgnevalt on lahti seletatud, kuidas hinnata mõju olulisust ja majanduslikku olulisust:
- Mõju olulisus – kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis.
- Majanduslik olulisus – kestlikkusaspekt on majanduslikust perspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusaspekt tekitab riske või võimalusi, millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Ettevõtja hindab, kas tegevuses esineb sõltuvus loodus- ja sotsiaalsetest ressurssidest, mis on finantsmõju allikaks.
Vaata lisaks ESRS 1 punkt 3 (3.1 – 3.7) ja A liide Kahene olulisus
Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses:
a) lühike perspektiiv: periood, mida ettevõtja kasutab oma finantsaruannetes aruandeperioodina;
b) keskmine perspektiiv: kuni viis aastat alates alapunktis a määratletud lühiajalise aruandeperioodi lõpust ja
c) pikk perspektiiv: üle viie aasta.
Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõju või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet. Vaata lisaks ESRS 1 punkt 6.4.
Mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Hinnatakse mõju taset, ulatust, pöördumatust* ja tõenäosust mõlemast (mõju olulisus + majanduslik olulisus) aspektist lähtuvalt.
*Mõju pöördumatust hinnatakse vaid negatiivse iseloomuga mõju puhul, positiivse mõju puhul pöördumatust ei hinnata.
Igale hinnangule võib ettevõtja ise määrata väärtuse vastavalt mõju tasemele, ulatusele, pöördumatusele, tõenäosusele ja finantsmõju potentsiaalsele suurusele. Finantsriskide ja -võimaluste hindamisel on peetud silmas seda, kas ettevõtja peab teatud tingimustel tegema kulutusi, et näiteks reostus likvideerida või investeeringuid, et tekiks oluline finantsiline sääst näiteks energiakasutamisest.
Olulised ja topeltolulised mõjualad tuleb valideerida ja/või hinnata ja/või kooskõlastada ettevõtte jaoks oluliste sidusrühmadega (omanikud, juhtkond, töötajad, tarnijad, kliendid, omavalitsus…).
Neid sidusrühmi nimetatakse väärtusahela ülesvoolu ja allavoolu osalisteks.
Põhimõte on, et kui äritegevuses ei ole olnud majandusaasta jooksul suuri muudatusi (suletud on mõni tootmisliin või üksus, on kolitud, ühinetud, osa äritegevusest üle antud, avatud uus turg või tootesari vms), siis ei ole vaja igal aastal hindamist läbi viia. Piisav on 2-3 aasta järel uuendamine.
Järgnevalt mõned näited tööriistast mille abil saab hinnata kestlikkusaspekti olulisust ettevõttele.
Allikas: Anu Ruul, Topeltolulisuse hindamise tööriist (Exceli formaadis). Tööriista tellimiseks võta ühendust.
Allikas: Anu Ruul, Topeltolulisuse hindamise tööriist (Exceli formaadis). Tööriista tellimiseks võta ühendust.
Ettevõtte kestlikkuse aruandluse selguse ja läbipaistvuse tagamiseks on oluline järgida teabe avalikustamise peamisi nõudeid. ESRS 2 standard määratleb oluliste ja topeltoluliste teemade ehk kestlikkusaspektidega seotud teabe avalikustamise neljas aruandlusvaldkonnas:
Avalikustamisele kuulub oluliste teemade, alateemade ja alateemade alateemade ehk kestlikkusaspektidega seonduv oluline info, mis on konkreetse teemapõhise standardiga kirjeldatud (avalikustamise nõuded, kohaldamisnõuded ja andmepunktid). Ettevõtja jaoks kohalduvad aspektid valitakse välja olulisuse hindamise käigus.
NÄITEKS*: Ettevõtja jaoks on topeltoluline aspekt ESRS E1 standardiga kaetud Kliimamuutus, alateema alateemaga energia. Ettevõtja avalikustab:
- millised on antud aspektide mõjud (I), riskid (R) ja võimalused (O) tema äritegevusele
- millised on põhimõtted (P), strateegiad ja seosed ärimudelitega (SBM) ning kuidas ja milliste meetmetega antud aspektidega seonduvaid riske ja võimalusi juhitakse (A)
- millised on mõjude juhtimisega seotud mõõdikud (M) ja eesmärgid (T)
- Lisaks tuleb välja valida relevantsed andmepunktid, mille kohta veel infot avaldada antudaspektidega seonduvalt.
Mõjud (I): Topeltoluline mõju, sest meie mõjutame energia tootmise kogust (tekitame nõudlust) ning energia mõjutab meid majanduslikult oluliselt, kuna on üks peamiseid tootmissisendeid ja kuluartikleid.
Riskid (R): Elektrihindade tõus, varustuskindlus, tõrked ja seisakud elektrikatkestuste ajal tootmises, seadmete rikked elektrivarutuste ebaühtluse tõttu.
Võimalused (O): Tootmisprotsesside käigus eralduva soojuse kollekteerimisel saame selle suunata tagasi oma hoonete kütmiseks ning säästa oluliselt elektri kogust ja seega vähendada püsikulu. Võimalus vähendada oluliselt jalajälge, kui vahetame elektrienergia pakkuja taastuvallikaid kasutava elektritootja vastu.
Mõjude juhtimise strateegia ja seos ärimudelitega (SBM): Energiakulude vähendamine on ettevõtte üldstrateegia osa (S) ning hõlmab endas mitut olulist (P) investeeringut lähima viie aasta jooksul. Kui soojuse kollekteerimise tehnoloogia on juurutatud (A), saame suvekuudel kogutud soojust edasi müüa võrku (A) ning seeläbi tekitada uue rahavoo allika (BM).
Mõõdikud (M): Energiatarbe vähendamine tootmises 30% 2030. aastaks, varustuskindluse tagamine 2027. aastaks.
Eesmärgid (T): Elektrienergia tarbimise järk-järguline vähendamine, varustuskindluse tagamine, seadmete rikete vältimine elektrikatkestuste tõttu.
*Näites ei ole kajastatud kohaldamisnõudeid (AR) ega andmepunkte (DP), tegemist on avalikustamisnõude järgse näitlikustatud kaasusega.
Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusaspekt on oluline ja hõlmatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist:
Aruandes tuleb kajastada ettevõtte jaoks kohalduvad oluliste aspektidega seotud andmepunktid. Exceli kujul olev andmepunktide loetelu tuleneb otseselt inglisekeelsetes ESRS standardites kirjeldatust, kuid on esitatud tabeli vormis, et avalikustamiseks mõeldud andmepunktidest oleks parem ülevaade. Andmepunkte tabeli kujul veel eesti keeles pole, kuid kõik need samad andmepunktid on kirjeldatud ka eestikeelsetes ESRS standardites.
